Esimesed tööstuslikult valmistatud "Eesti Leegioni" kraemärgid anti üle 11.02.1944 aastal Tartut läbinud 45. rügemendi I pataljoni sõduritele ja ohvitseridele. Õhukesest vaskplekist ja hõbedaseks värvitud märgid olid valmistatud Tartu arstiriistade vabrikus ja mõeldud Tartu linna poolt kingituseks Eestisse saabuvale 20. diviisile.

Leo Tammiksaare kollektsioon

Sakslased ei olnud sellise eestlaste omategevuse üle rõõmsad ja 1944. aasta juuni teises pooles tutvustati 45. rügemendile Saksamaal Dachau laagris valmistatud varianti 20. diviisi kraenurgast. Väidetavalt ei olnud see sakslaste esimene variant eestlaste seas kuigi populaarne, kuna pidavat meenutama sõna "EI", mis pikemalt võiks tähendada "Ei iial enam Eestit". See "EI" jutt on saanud alguse ilmselt Harald Riipalu mälestusteraamatust "Kui võideldi kodupinna eest" ja nüüd esitatakse seda kui laialt levinud veendumust ja kogu diviisi eestlaste suhtumist sellesse. Fotode järgi võib aga öelda, et see kraenurk oli diviisis levinud ja laialdaselt kasutust leidnud. Tundub, et 1944. aasta suvel ei olnud nendest ka puudust, sest tihtipeale jagati neid ühele sõdurile mitu eksemplari, et oleks võimalik mitmele vormikomplektile õmmelda.

Mingisugune nurin oli kindlasti sakslaste esimese variandi üle, sest 20. diviisi ümberformeerimise aegu 1944. aasta oktoobris Neuhammeri laagris hakati jagama sakslaste 2. ametlikku varianti. See oli samuti valmistatud Dachau koonduslaagris ja leidis laialdast kasutamist 1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta maini.

Leo Tammiksaare kollektsioon

1944. aasta suvel (arvatavasti ühel ajal koos Dachau laagris valmistatud esimese variandi kraenurgaga) hakati 20. diviisi sõduritele ja ohvitseridele (sh. ka mitte-eestlastele - näit. Franz Augsberger) jagama ka Eesti rahvusvärvides käisekilpi, mis oli samuti valmistatud Dachau laagris. Nimetatud kilpi jagati ilmselt ainult 20. diviisi võitlejatele, sest siiani ei ole fototõestust, et neid oleksid kandnud politseipataljonide, lennuväe või piirikaitserügementide sõdurid ja ohvitserid. Üldmulje on täpselt sama, aga lähemal uurimisel võib öelda, et kilbist on vähemalt 4 väikeste erinevustega (mõõdud, tikanditihedus ja sinise värvi toon) varianti. Alljärgnevalt on ära näidatud kaks väikeste erinevustega 20. diviisi kilpi.

Alates 1943. aasta suvest hakati 20. diviisi tehnikat märgistama musta või valge värviga tehtud E ja käsi mõõgaga kujutisega, mis mõnikord oli ümbritsetud kilbiga.