|
Esimesed tööstuslikult valmistatud "Eesti
Leegioni" kraemärgid anti üle 11.02.1944 aastal Tartut läbinud 45. rügemendi
I pataljoni sõduritele ja ohvitseridele. Õhukesest vaskplekist ja hõbedaseks
värvitud märgid olid valmistatud Tartu arstiriistade vabrikus ja mõeldud Tartu linna poolt kingituseks Eestisse saabuvale 20. diviisile.
|
|
|
|
|
|

|
|
|
|
|
|
Leo Tammiksaare
kollektsioon |
|
|
|
|
|
Sakslased ei olnud sellise eestlaste omategevuse
üle rõõmsad ja 1944. aasta juuni teises pooles tutvustati 45. rügemendile
Saksamaal Dachau laagris valmistatud varianti 20. diviisi kraenurgast.
Väidetavalt ei olnud see sakslaste esimene variant eestlaste seas kuigi
populaarne, kuna pidavat meenutama sõna "EI", mis pikemalt võiks tähendada
"Ei iial enam Eestit". See "EI" jutt on saanud alguse ilmselt Harald Riipalu
mälestusteraamatust "Kui võideldi kodupinna eest" ja nüüd esitatakse seda
kui laialt levinud veendumust ja kogu diviisi eestlaste suhtumist sellesse. Fotode
järgi võib aga öelda, et see kraenurk oli diviisis levinud ja laialdaselt
kasutust leidnud. Tundub, et 1944. aasta suvel ei olnud nendest ka puudust, sest
tihtipeale jagati neid ühele sõdurile mitu eksemplari, et oleks võimalik
mitmele vormikomplektile õmmelda. |
|
|
|
|
|

|
|
|
|
|
|
Mingisugune nurin oli kindlasti sakslaste
esimese
variandi üle, sest 20. diviisi ümberformeerimise aegu 1944. aasta oktoobris
Neuhammeri laagris hakati jagama sakslaste 2. ametlikku varianti. See oli
samuti valmistatud Dachau koonduslaagris ja leidis laialdast kasutamist
1944. aasta oktoobrist kuni 1945. aasta maini. |
|
|
|
|
|

|
|
|
|
|
|
Leo Tammiksaare
kollektsioon |
|
|
|
|
|
1944. aasta suvel (arvatavasti ühel
ajal koos Dachau laagris valmistatud esimese variandi kraenurgaga) hakati
20. diviisi sõduritele ja ohvitseridele (sh. ka mitte-eestlastele - näit.
Franz Augsberger) jagama ka Eesti rahvusvärvides käisekilpi, mis oli samuti
valmistatud Dachau laagris. Nimetatud kilpi jagati ilmselt ainult 20.
diviisi võitlejatele, sest siiani ei ole fototõestust, et neid oleksid
kandnud politseipataljonide, lennuväe või piirikaitserügementide sõdurid ja
ohvitserid. Üldmulje on täpselt sama, aga lähemal uurimisel võib öelda, et
kilbist on vähemalt 4 väikeste erinevustega (mõõdud, tikanditihedus ja
sinise värvi toon) varianti. Alljärgnevalt on ära näidatud kaks väikeste
erinevustega 20. diviisi kilpi. |
|
|
|
|
|

|

|
|
|
|
|
|
Alates
1943. aasta suvest hakati 20. diviisi tehnikat märgistama musta või valge
värviga tehtud E ja käsi mõõgaga kujutisega, mis mõnikord oli ümbritsetud
kilbiga. |
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|