Esileht

Diviis

 

     20. Eesti SS Vabatahtlike Diviis

 


 

I/46 ülemateks olid Sturmbannführer Ain-Ervin Mere kuni üleviimiseni kindralinspektuuri 1944. aasta augustis. Peale teda sai ülemaks Hauptsturmführer Jaan Sepa, kes viidi peagi üle 47. rügemendi II pataljoni ülemaks ning järgmiseks pataljoniülemaks sai Hauptsturmführer Enn Rannik.

Jõudis Eestisse 15. kuni 17. veebruari paiku. Peatuti Valgas ja Tartus. Mahalaadimine toimus Toila jaamas. Pataljon rivistus Jõhvi linna väljakul. Oru lossi lähedal sai pataljon täiendust. Täiendusmehed olid saanud Debicas lühikest aega peamiselt riviõppust. Relvade tundmist ega lahingud vajaminevaid teadmisi ei olnud jõutud neile õpetada. Mõne päeva pärast viidi pataljon Jõhvist või kusagilt Oru lähedalt veoautodel üle Peeterristi sõites rinde lähedusse.
19.02 ootas pataljon suurtükitulest purustatud männimetsas pimenemist ning siis alustati sakslastelt rinde üle võtmisega. Pataljoni staap oli endale koha leidnud metsas asunud Sininõmme metsavahi majas. Staabist sai iga võitleja ennem positsioonile minekut 3 munagranaati. Pataljoni positsioon algas Riigi sillapea lõunaservast ja lõppes Vaasa küla lõunaserval – Vepsküla põhjaserval, kust lõuna poole algasid 45. rügemendi positsioonid. 1. kompanii positsioon oli põhjapoolseim, puutudes kokku 46/II lõunaservaga.
Riigi sillapea vallutamise operatsioon algas 23. või 24.02. 46/2 löögirühma poolt kompanii ülema Harald Kuusi juhtimisel. Remmelgas kirjutab, et 24.02 hommikul kell 5 alustasid rünnakut piki kaevikut üheaegselt 46/I löögirühm lõunast põhja ja 46/II löögirühm põhjast lõunasse. Pisut vähem kui tunni pärast oli rünnak takerdunud ning seda nähes olevat metsaserval asunud 2. kompanii alustanud kompanii ülema initsiatiivil rünnakut. Langesid kompanii ülem ja üks rühmaülematest ning pataljoni ülem Mere käsutanud kompanii oma kohale tagasi.
46/7 ülem Obersturmführer Vaikma mennutab aga et 23.02 tehti plaan vallutada Riigi sillapea moodustanud venelaste kaevik seda rullides. 2. kompanii meestest koosnenud rünnakrühma saatis rünnakule vastupidiselt tehtud plaanile üle lageda välja vist Tuuling. Untersturmführer Kuusi rühm hävitati venelaste poolt kuna üle lageda välja rünnates polnud mõeldav edu saavutada. 46/I roll Riigi sillapea operatsioonis piirduski vist mõttetult ohverdatud rühmaga. 46/I oli oma positsioonidelt sillapea lõunaserval valmis Riigi vallutanud 46/II osi vajaduse korral abistama kuid seda vajadust ei tekkinud ning seega 46/I Riigi sillapea likvideerimisel ei osalenud.
29.02 murdis 45/I läbi Vaasa ja Vepsküla vaheliselt alalt ning vallutas Vaasa majadegrupi. Omadest eraldas Riipalu mehi nüüd Vaasa sillapea esine kaevik. Jõe joon oli venelaste kaevikute jõe poolsetest otstest venelaste kuulipildujate tule all. Kaevik oli 46/1 ees. Sama kompanii vabatahtlikest moodustati löögirühm, mis pidi Vaasa esise kaeviku vallutama. Löögirühma juhtisid ohvitserid Rõõmussaar ja Lumera. Samal päeval, 29.02, algas rünnak Vaasa esisele kaevikule läbi punaste suurtükiväe tõkketule, üle miinivälja ja läbi traattõkete. Esimesel päeval edu ei saavutatud. Uued katsed algasid järgmisel, 01.03, hommikul. Miinivälja tõttu langesid paljud mehed purustatud jalgadega rivist välja. Kui Rõõmussaar ja Lumera olid haavatutena välja langenud võttis Unterscharführer Nugiseks kui ainuke alljuht löögirühma juhtimise üle. Pärast korduvaid tagasipöördumisi vaenlase kaeviku eest muutis Nugiseks rünnaku taktikat. Organiseeritud tööjaotuse meetodil laskis ta käsigranaate kelkudel üle miinivälja rühmale järele vedada. Sellega kadus tarvidus kogu löögirühmal rünnaku keskel granaatide lõppemise tõttu üle miinivälja tagasi joosta. Löögirühm tungis lõunapoolsest otsast vaenlase kaevikusse ja seda põhja poole rullides vallutati kaevik. Venelaste pool loeti umbes 80 langenut. Vaasa küla vallutanud 45/I meeste ja selle esise kaeviku puhastanud 46/I paarikümne mehelise rühma kohtumine tähistas Vaasa sillapea operatsiooni lõppu. Juba eelmisel päeval alanud rünnaku eduka lõpetamise eest 01.03 sai Unterscharführer Harald Nugiseks Raudristi Rüütliristi.
03.03 toimus 46/I'sest põhjapoole jäänud lõigus üksuste vahetus. Seal paiknenud 46/II vahetas välja Ost.Btl.660. Ilmselt samal ajal kahanes pisut ka 46/I rindelõik.
46/I lõunapoolseks naabriks Vepsküla ette tuli 04.03 hommikul lisaks eelmisel ööl naabriks tagasi tulnud 45/II'le senine põhjapoolne naaber 46/II. Kohe hommikul asusid 45/II ja 46/II üheskoos ründama Vepsküla sillapead mille vallutasid kolm päeva kestnud võitluses 06.03 õhtuks. Kuivõrd osales 46/I 04.03 kuni 06.03 toimunud Vepsküla-Siivertsi sillapea likvideerimises? Vähemalt 1. kompanii Nugiseksi rühm oli mingil ajal 04.03 ja 06.03 vahelisel ajal Vepsküla ja Siivertsi surnuaia vahelises lõigus. Nugiseksi mälu järgi ei sooritanud nad rünnakuid vaid pidasid lihtsalt rinnet, et nende ees jõe läänekaldal olnud venelased ei saaks sügavamale lääne poole tungida. Sellelt kaitselõigult nägi Nugiseks, kuidas toimus Siivertsi surnuaia taga asunud Põhjasõja mälestussamba all paiknenud venelaste kuulipildujate pesa hävitamine leegiheitjatega.
18.03 aitas 46/I likvideerida venelaste sissemurret Vepskülas 45/II lõigus.
01.05 võttis 46/II üle 46/I'se rindelõigu ning 46/I läks Toilasse (?) täiendusele. Üks veebruaris Debicast saabunud täiendusmees aga mäletab, et oli 3. kompanii koosseisus rindel kuni mai keskpaigani kuni ühel varahommikul tulid venelaste paadid suitsukatte all jõe läänekaldale ning võtsid 14 meest (kaasaarvatud tema enda) vangi ja viisid “keeleks”. Pärast korralikku peksmist oli mees Leningradis haiglas. Pärast Sinimägede lahinguid toodi sellesse haiglasse veel vangi võetud eestlasi (ohvitserid Kolga, Marat ja Rannik). On kaks loogilist selgitust sellele loole – esimene, et mees mäletab valesti ja lugu juhtus aprillis ning teine, et
46/II vahetas 46/I'se välja hiljem kui 01.05.
25.07 1944 oli pataljon Toilas, kust pataljoni osi läks rindele Sinimägedesse. Ilmselt koguneti 08.08 paiku Kurtna laagrisse, kust 46/I 20.08 paiku läks “Kampfgruppe Vent” I pataljonina rindele Lõuna-Eestisse. Emajõe rindelt läks 46/I arvatavasti juba ennem rinde kokkuvarisemist ja tõenäoliselt täienduse saamise eesmärgil arvatavasti Kurtnasse või Kuremäele ja sattus niimoodi Krivasoost taganenud üksuste hulka.

 
     
  1. kompanii  
  2. kompanii  
  3. kompanii  
  4. kompanii (raske)