47. Eesti SS rügemendi koosseisu kuulusid 3 pataljoni ja 3 otse rügemendile alluvat kompaniid. Kolmes pataljonis oli kokku 12 kompaniid (igas pataljonis 4) ja otse rügemendile allusid 13. kompanii (jalaväe-saatekahurid), 14. kompanii (tankitõrje) ja 15. kompanii (pioneer).

Rügemendi ülemaks oli Obersturmbannführer Paul Vent
(kuni 17. septembri hommikuni 1944). Adjutant oli sakslane Obersturmführer Kopenhagen. Käsundusohvitserid olid Obersturmführer Egon Saaristu, Obersturmführer Endel Karmo - tema oli augustist 1944 kuni septembrini 1944 mil viidi üle 45. rügemendi käsundusohvitseriks.

Rügemendi arst oli Obersturmführer Endel Karmo.

Rügementi hakati formeerima 1944. aasta aprillis Kehras ja Anijal, aluspõhjaks Idapataljonid 658, 659 ja leitnant Hommiku Idakompanii. Põhiline formeerimine toimus Anijal välitagavara pataljoni juures. Varsti pärast Eestisse jõudmist tuli niigi kokku kuivanud Idapataljonidel osaleda Putki võitlustes. Pärast seda läbis enamus kogenud idavõitlejatest allohvitseridekooli ning ülejäänud kaader komplekteeriti mobiliseeritud meestest. Paberil loodi 47. rügement 20. aprillil 1944. Juulis 1944 oli 47. rügement ka tegelikult valmis ja läks rindele. 47. rügemendi I pataljon (endine 659. Idapataljon) läks 18.- 21.07. vahel rindele Auverest itta saades kaitsta lõigu 45. rügemendi ja ühe 11. SS diviisi "Nordland" üksuse vahel. 47/I allus "Nordland" diviisile. Auvere lõigust toodi 47/I 24. juulil ära ja paigutati varru. Pärast kahepäevast puhkust läks 47/I 27. juuli pärastlõunal rindele Vaivara kalmistule Sinimägedes.
47/II koos 47. rügemendi eriüksustega läks 22. või 23. juulil Narwa rindele ja võttis Saksa üksuselt üle positsioonid, mille see Saksa üksus oli äsja üle võtnud 45. rügemendilt. Sealt lahkus pataljon 25. juuli öösel vastu 26. juulit ning pärast kahepäevast puhkust läks 28.07 rindele Sinimägedesse.
47/III läks otse Sinimägedesse. Rügemendi staap asus Olgino mõisas. 25. juuli pärast kella 15.00 ründasid hommikul 46. rügemendi lõigus Narwa jõe ületanud punased Olgino mõisa, rünnak löödi tagasi 47. rügemendi ratturrühma poolt (endised Idapataljonide 658 ja 659 ratsarühmad). Ratturrühm paigutati mõisa julgestuseks positsioonile mõisa kiviaia juurde. Neil tuli kaitsta ka Narwa-Tallinn maantee läbilõikamist ja olla valmis vasturünnakute tegemiseks põhja ja lääne suunas. Pisut hiljem ründasid punased Sininõmme poolt Peeterristi tee suunas, ka see rünnak löödi tagasi. Rügemendi staap lahkus Olginost pärast 25.07 südaööd Eesti diviisi kogunemiskohaks määratud Konju külla.
28.07 läks 47/II 4. SS brigaadi "Nederland" käsutusse nende hävitatud rügemendi asemele. 8. augusti paiku vahetati enamik 47. rügemendi üksusi Sinimägedest välja. 47/II läks Kurtnasse puhkusele. Seal aeti 46. ja 47. rügementide senised struktuurid üsna segamini. Loodi 2 Kampfgruppe't - "Rebane" ja "Vent". 47/II hakkas kuuluma Kampfgruppe "Rebase" koosseisu. 47/I jäi osa Sinimägede lähedusse, kust osa pataljonist viidi varsti kaitsele mere äärde, osa pataljonist aga läks rindele Krivasohu. 47/III suhtes tundub, et üksus hävis Sinimägedes sedavõrd, et kustutati raamatupidamisest!